I am glad that mass shootings are covered by New Zealand's ACC. I mean... it's sad that we're even having these sorts of discussions this week, but! I am glad that ACC exists. I'm glad that people who were affected - regardless of their immigration status - will receive help with burial costs, living expenses etc.

It's been a long weekend.

5 comments:

  1. Kui juhtunust lugesin, oli mu esimene mõte "Mida Maria tunneb". Mitte, et ma ohvritest ei hooliks,kuid tean su suhtumist USAs lokkavasse relvavägivalda. Kõlab tobedalt, aga ikkagi küsin - kas ja kuidas sa vastu pead?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kurb olen olnud. See ei olnud ei üllatav ega šokeeriv, mis juhtus, aga kurb oli küll.

      Kuri olen olnud - nende meediaväljaannete peale, kes ei mõista "No notoriety" kontseptsiooni ja on kasutanud oma uudislugudes VIDEOLÕIKEID selle inimese tegudest, on näidanud, kuidas ta autost relvi välja tõstis ja mošee uksele kõndis. Nende peale oleks tahtnud karjuda, et mida kuradit te teete!?! (Samas olen olnud uhke teiste väljaannete üle, kes on hoopis mõistlikumalt käitunud; kaabel-TV isegi blokeeris Austraalia kanali ajutiselt, kuna austraallaste kanal näitas videolõikeid selle inimese tegudest.)

      Uhke olen olnud - kohalike toetava reaktsiooni üle, ja poliitikute reaktsiooni üle, sest põhifookus tundub minevat inimeste toetamise peale, mitte aga viha laiali-loopimise peale; ning vestlusse on kohe tulnud relva-seaduste muutmine. Meeldis see, et kui Ameerika president helistas Uus-Meremaa peaministrile ja pakkus abi, siis peaministri vastus oli see, et parim abi hetkel on see, kui näidata kaastunnet ja armastust kõigi moslemite vastu.

      Kuulanud olen - inimesed räägivad praegu igal pool. Mõni on kurb, mõni kardab, mõni on kuri.

      Christchurch oli mõnda aega ka minu kodu, nii et selles mõttes oli uudiseid kurb lugeda, et ma olen neil tänavail kõndinud ja mitmed tuttavad veetsid päraslõuna oma kontorites ja koolides "lockdown" situatsioonis. Aga teisalt oleks kurb olnud olenemata sellest, kus see juhtus.

      Delete
    2. Olen üllatunud, et ütled, et massitulistamine Uus-Meremaal ei olnud üllatav ega shokeeriv. Kas oli märke, et säärast võib ka selles (väljastpoolt vaadates) rahulikus riigis juhtuda?

      Delete
    3. Riik on muidu rahulik, jah. Minu jaoks oli asi pigem selles, et kuna massimõrvad on maailmas üsna levinuks muutunud ning paremäärmuslased on ka nüüd juba vaat et igal pool, siis ma olin nagu... "valmis", et keegi selline läheb kuhugi avalikku kohta ning hakkab tulistama. Ma ei tea, kas maailmas üldse enam selliseid kohti on, kus selline asi tõeliselt üllatav oleks...

      Küll aga ma ei teadnud, et semi-automaatsed relvad Uus-Meremaal seaduslikud on, nii et selles mõttes tuli asi üllatusena küll, et keegi võis AR15-sarnase relva poest osta. Ma teadsin, et jahirelvi on riigis palju, aga ma ei teadnud, et paljud neist on semi-automaatsed.

      Delete
  2. Ok, nüüd sain aru.

    Mindki üllatas, et semi-auto relvad teil legaalsed. Uurisin natuke, väidetavalt on Uus-Meremaa relvaseadused USA järel liberaalsuselt teisel kohal (Läänemaailma pean silmas).

    Vahe USAga on muidugi selles, et peale juhtunut kuulutab teie peaminister, et relvaseadusi muudetakse. USAs aga on (massi)tulistamistes hukkunud "price we pay for freedom". Ja seaduste muutmise asemel pakutakse "thoughts and prayers". Tõsi, Kongress võttis hiljuti vastu seaduse, mis näeb ette relvaomanike taustauuringute mõningat karmistamist. Asi seegi, kehval ajal. Ja osariigid on siin ükshaaval hakanud nn. "red flag" seadust vastu võtma - st. kui keegi su lähikonna relvaomanikest kahtlast käitumist ilmutab, võivad perekond/sõbrad politseisse pöörduda. Taas, asi seegi.

    ReplyDelete