On not wanting to blog any more

After 14 years, I am thinking of quitting blogging.

It doesn't feel right any more. My life is so intertwined with other people's lives that I am constantly struggling to figure out, is it my story to tell? Or is it somebody else's story? Sometimes I write up an entire blog post and right before hitting 'Publish' I think... nah. It's not my story to be putting it out there like that. And then I delete. Sometimes I do hit 'Publish' but later think: shouldn't have done that.

It was easier 10 years ago. There were fewer people involved in my writing, and my own moral compass pointed differently. Now I'm at a point where I am thinking, I should just keep my children out of it. When I deal with people at work or at school, same thing: the blog is not the right place to be venting it.

But I don't yet know what other medium to use instead. I do wonder about it though, and at some point, I'm gonna figure it out. When it happens, I'll probably share here. I think. We'll see.

Another problem is, a lot of the time the things I want to be writing are construction-related. And I don't want to just write - I want to discuss, and get other people's thoughts. What's a good way of detailing a window opening? Should extending a wall cavity be worth the savings from an extended layer of insulation? What about monolithic wall claddings - just rip them off? The blog is, simply, not the place to be discussing this stuff any more because the people I want to talk to are not here.

So I'll keep wondering about it, and finding my own balance somewhere in the middle of it all. For the moment though, I'm getting the paperwork ready for getting a building consent from the council. It's fun, working on it.

5 comments:

  1. Hmm. Blogi-depressiooni (milleks see kõik, ja kellele, ja privaatsusemured) tuleb vast aeg-ajalt ette igal blogijal?

    Millest ma väga hästi aru saan, on su soov, et erialased postitused ei läheks nagu musta auku, et keegi kaasa mõtleks, kommenteeriks. Aga nagu sinagi tõded, tegemist pole laiatarbeteemaga.

    Mitte et ma vägisi nõu andma kipuks, aga näiteks laste teemal on vast lihtsam anonüümsust rakendada, kui fotod välja jätta? Mitte et väikesed inimesed nunnud vaadata poleks, aga mulle väga meeldivad just need su tekstipostitused, kus sa kasvatusteemadel arutled. Nagu ka postitused poliitilistel ja jätkusuutlikkuse teemadel jne. Minul oleks küll väga kahju, kui sa blogi välja suretaksid. Usun, et ma pole kaugeltki ainuke.

    ReplyDelete
  2. Vägagi egoistlikult soovin, et sa jätkaksid blogimist. Pean nõustuma Epuga, et väga huvitav on lugeda kasvatusteemasid, vaadata ja kuulata ise mitmeid videosid/loenguid, mida sa jagad jne. Isegi ehitusteemad on minu jaoks väga põnev lugeda, kuigi jah, kaasa rääkida sellel teemal ei oska.

    Paljud sinu postitused on pannud mind ennastki mõtlema sellel teemal, et kuidas ma lapsi kasvataksin, mida võtta arvesse maja ostmisel/remontimisel jne. Ei ole väga palju selliseid blogisid, nii et oleks kahju, kui otsustaksid blogi kinni panna. Muidugi, see on täiesti sinu enda otsus, kuid ehk õnnestub leida mingi sobiv tasakaal (nt ka parooliga kaitstud postitused?).

    ReplyDelete
  3. Jah, kõige eelnevaga nõus. Maailm oleks vaesem su blogita:)

    ReplyDelete
  4. Mina loen sinu blogi alati põnevusega ja oleksin kohe kindlasti kurb kui sa lõpetaksid. Olen lastega kolinud kodumaalt välismaale ja välismaalt välismaale, olen ülikoolis käinud nende kõrvalt ja leian sinu blogist tihti äratundmismomente ja ahhaa-momente ja lihtsalt põnevat või siis ka igapäevast. Mulle meeldib, kuidas sa elu näed ja kuidas sa seda kirja paned. Ma isegi enam ei mäleta, kuidas ma selleni jõudsin, ikka aastaid tagasi kui blogi alles vanas kuues oli...ja siiani on see ainus blogi, mida olen lugema jäänud...Muidugi läheb elu edasi nii sinul kui lugejatel ka ilma selle blogita,aga tea, et su blogil on minu kujul üks suur austaja veel:)

    ReplyDelete