Rifts

I am still in somewhat of a shock over the UK referendum results. I did not think - or expect - that they'd actually vote to leave, but they did, and now I am, like, whoa people.

(A little sidenote: did you know that immediately following the voting people in UK started googling terms such as "what is EU", "what is brexit" and, most amusingly, "move to gibraltar". Immediately following the voting though. Not before - after.)

And now I have witnessed a division form between generations of relatives. I have watched an elderly relative stay up all night watching the referendum results and upon seeing the Leave campaign take its win, put little Union Jack flags outside the house in celebration; other relatives in their 50's stay up until 2 am watching the results, pleased; and then I have watched people my age gawk at the results, eyes wide open, and think, "WHAT ARE YOU GUYS DOING!?"

And I do understand why any of them have voted the way they've voted. I can see their point of view.

But it doesn't mean I agree with it.

16 comments:

  1. Hei, Ma jätan siia kommentaari kodakondsuse kohta, sest sa ei tarvitse Alice blogi vastuseid uuesti lugema sattuda. Eesti ei saa tõesti ära võtta sünnijärgset kodakondsust. Nii et kui riik, kus elad, lubab kahekordset kodakondsust, saad hoida ka Eesti oma. Minu lapsed on sündinud Kanadas. Mis ei takistanud neilgi Eesti passi omada!!! Mitmed kanada-eestlased, kellel üks vanem ei ole eestlane, on samuti kahekordse kodakondsusega! Sest vajadusel võid tuua tõestuseks oma vanavanemad, kes on eestlased (küsitakse passi või sünnitunnistust, alles hiljuti oli üks juhus). Minu vanem tütar on Eesti kodanikuna töötanud kaks suve Eestis ja seal isegi tulumaksu deklareerinud. Praegu on ta küll Kanadas tööl ja kõik vajalikud maksud makstakse siin. Nii et konkreetne näide, kuidas saad oma Eesti kodakondsust hoida ja seda isegi oma lastele taotleda. Kahjuks olen aga aru saanud, et mõned ametnikud Eestis pole eriti teadlikud seadustest. Nii et ära lase heidutada, kui keegi su minema saadab. Mine järgmise juurde. Kanadas saab õnneks kohapeal passi taotleda. Nad on siin palju teadlikumad, mida tohib ja mida ei tohi!

    ReplyDelete
  2. Sa mind tunned (ehk paremini kui keskmine "sõbra" nimetuse alla kuuluv tegelinski) ja seega ehk veel mäletad, et teatud asjade suhtes ma võisin ikka väga tulihingeline olla. Ja kuigi ma suure osa ajast tegelikult suudan väga hästi ennast teiste inimeste kingadesse panna, isegi kui ma nendega ei nõustu, siis sorry guys, see ei ole see kord.

    Ma olen hästi kuri. Ja tige. Ja pahane. Ja šokis. Aga eelkõige tige, sest vabandust, aga teatud asjades ei ole nii, et "õiget ja valet vastust ei eksiteeri, on vaid eriarvamused" siin ja selle otsuse puhul oli õige ja vale. Ja valiti vale. Ja me tean, et olid põhjused ja ma tean, et hääletati emotsionaalselt ja oli kibestumist ja midaiganes, aga neetud küll, see valik oli vale. Vale ja kahjulik meile kõigile rohkematel viisidel, kui inimestel on sõrmi, et loendada (ma ei hakka siinkohal numbreid ja 101 põhjust ette loendama, briti meedia teeb seda juba mitmendat päeva). Jah, see on minu arvamus, aga see arvamus on nii tugev, et ma võiks läbi halli kivimüüri joosta sellega.

    Minu kuri pool (reaalselt kuri ja kättemaksuhimuline) tahaks võimet inimesed, kes hääletasid lahkumise poolt viia nende tulevikku, kus see nende 100% lahkumist on teoks tehtud ja siis neile kõige suuremat sõrme vibutada ja öelda "I told you so, kas nüüd on hea?" Vot täpselt nii pahane olen. Urr.


    ReplyDelete
    Replies
    1. Tead, ma vastan sulle inglise keeles, sest... nii raskeks on muutunud eesti keeles kirjutada!

      I sometimes wonder if you and I - and a lot of our friends, or generation in general - feel the way we do because we have grown up within the context of EYP, and NEYF, and EU. Even though I was just a teen when we started attending youth sessions where we discussed problems of the world and how to fix them, I learned that it was HARD to come up with consensus plans even if it was just 10 people in a group. And it gave me an appreciation for the fact that within a large network of countries, doing stuff together takes time, and a lot of effort, and compromise.

      And compromise means giving something away in order to get something else.

      Another thing was the fact that Estonia - and the region I grew up in, close to Russian border - could've easily been "Ukraine". What would've stopped Russia from doing to Estonia (or Latvia, or Lithuania, or whatever) what it did in Ukraine in 2014? (And if Ukraine HAD been part of EU in 2014, would Russia have done what it did? I don't think so.) Being part of EU gave a group of small countries confidence that they were not going to be harassed by a very large country right across the border. So yes, EU is an economic union - but it's not just that.

      Back when Estonia joined, I looked forward to the day that Turkey was going to join. I knew that it was going to be at least a decade away, but even back then, as a teen, I thought: when Turkey joins, it'll mean that the country will have developed enough peace and prosperity and stability, and how good would it be to see Turkey like that. And from Turkey onwards it's countries like Syria, Georgia, Armenia, Iran, Iraq. So it wasn't about seeing the EU itself enlarge, but seeing the expansion of areas where people live without much fear of harassment, where women go to school, where people go to their respective churches without having to hide what church they go to etc.

      Delete
    2. And then the fishing quotas, regulations about industrial pollutants etc - already back then I learned to understand that if the world keeps doing its thing they way it was doing in the 90's, the current generation was going to live and die, yes, no problem - but THE GENERATIONS AFTER THEM were going to be in trouble. That it was simply good custodianship to think ahead and find ways of limiting and regulating the way resources are used.

      And yes, limiting meant LIMITING. That there was going to be balance to be found, but it was still going to be, in part, about limiting. Give some, get some.

      And so because of that, when I saw the UK referendum result, I was... respectful of the fact that UK citizens were exercising their constitutional right, but it still made me sad, and how I, oh, did not agree with it. EU is large, and cumbersome, and slow - but if you want to get so many people to move in a shared direction, how else do you do that?

      Kind of like in New Zealand when I listen on the radio clips from the parliament where people actually shout at each other (jesus christ... do they ever do something like that in an Estonian parliament? Because the first time I heard it in New Zealand, I thought, wow, they talk like that to each other, and think it's okay, in A PARLIAMENT!?) with stuff along the lines of "Your government has screwed this up!", "Your party has broken the system!", I think - okay, so you shout at another person to point out their mistakes, but HOW WOULD YOU DO IT INSTEAD!? It's not good to just point out what's bad - every system has something that is bad - because coming up with something that is BETTER, that the real deal.

      And that's what I have not been hearing from this UK referendum. I'm in New Zealand, maybe people talk about it and I'm just not aware of it - but all I've heard is complaining about what's bad without coming up with solutions how to solve things instead. And not just on a UK level, but generally.

      But it's hard for me to think about it either way. Even as a mother I know that I need to take care of myself first, and my children come second. I need to feel good in order to take good care of them, so in order to have my kids best interest in mind, I am putting myself first. And maybe that's what a lot of people were feeling like, I don't know - maybe they felt that they were at a point where they had to put themselves first in order to continue being nice people...

      But that's not what I've heard.

      But yeah, sorry for such a long post, but I've been just wondering that because you and I are part of that generation who has moved a lot, and travelled a lot, and worked with many different people a lot, we feel more like citizens of the world, or Europe, or whatever, rather than our smaller, ethnic groups, so it's less hard for us to think in larger terms.

      But maybe, like some old people say, we are just spoilt, mollycuddled and don't know what real hardship is. And it's something I would disagree with, anyway.

      Delete
    3. I'd probably have voted to leave, too, so I guess EYP etc. doesn't give full vaccination. Relatedly, from hanging out at debating tournaments I do remember that the value of an argument depends on the criteria applied.

      Delete
    4. Martin, miks sina välja oleks hääletanud? Sest mul on tõsiselt huvitav kuulda ja lugeda.

      Delete
    5. Esiteks oma üldise antiglobalistliku maailmavaate, teiseks ELi ülesehituse konkreetsete probleemide (demokraatia kriis, ELi institutsioonide jõuetus) tõttu.

      Delete
  3. Sina võid inglise keeles vastu kirjutada, aga ma omi mõtteid / emotsioone väljendan eesti keeles, sest mulle justkui tundub, et ma suudan ennast eesti keeles ikkagi veidi distanseerida kogu sellest olukorrast (kuivõrd tige ma siis parajasti ka ei ole) ja vältida sõnu nagu "stupid" ja "idiot," mis muidu nagu väga kerged üle keele libisema. :) Ja mul ka on pikk jutt. ;)

    Ütlen ausalt, minu vaatenurk ja viha ei ole mitte sellest tingitud, et ma maailmavaatelt mõtlen, et koos on julgem, parem, õigemad otsused saavad väideldud ja tehtud, rahu on riikide vahel jne = EL on hea, jääda liikmeks on õige otsus! Minu vaatenurk on peamiselt üles ehitatud vihale inimeste vastu, kes sellise suure otsuse kollektiivselt teisele poolele peale surusid, ilma, et neil oleks arusaamist või veel olulisem, tahtmist aru saada ja asja kaalutleda.

    Jah, suurem osa põhiküsimusi, mille põhjal otsustati olid emotisonaalselt üles kruvivad, AGA, minu arvates üks normaalne inimene kuivõrd ta emotsionaalselt ka ei taha teatud asjade vastu protestida, kui talle on tõestatud time ja time again, et no võite protestida, aga see, mida te tahate muuta, ei muutu teie otsuse põhjal, küll aga kaasnevad raskekujulised kõrvalnähud kogu ühiskonnale, siis see inimene ikkagi teeb ratsionaalse otsuse.

    Näide: liikmeks jäämise kampaania annab välja raporti mida toetavad erinavd rahvusvahelised organisatsioonid nagu IMF etc, mis selgitab, et lahkumisest tingituna on UK majanduses oodata X protsenti langust ja millest see tingitud on. Väljaastumise kampaania vastulause raportile: “it’s absurd.” Reaalselt. Kogu debatt, mida väljaastumiskampaania pidas oli tasemel “sissejääda soovijad teevad hirmukampaaniat, ärge uskuga neid,” “meil on ekperthinnangutest küllalt, aitab, meid ei huvita,” “need väited on absurd.” Null fakte, aga hääletuse võitsid.

    No ja siis lahkumise pooltargumendid olid stiilis “astume välja, saame immigratsiooni kontrolli alla - aga majanduse pärast ei pea keegi muretsema, ühisturu liikmeks jääme me ikka.” “350miljonit Eurot, mis UK ELi maksab iga nädal, selle raha saadame koha Haigekassa kontole” jne. No puhas propaganda, mis absoluutselt vett ei kannatanud. No ja kui liikmeks jäämise kampaania tõi väljas kuidas need erinavd argumendid vett ei pea, teatas lahkuv kampaania, et ei-ei, meie läbiräägime kõik ELilt välja ja teie teete ainult hirmukampaaniat. Ja ometigi, Remain kampaania kaotas.

    Mulle ei mahu pähe, kuidas isegi keskmisest madalama intelligentsus tasemega inimene kuulates kahte poolt otsustas, et ei ma tahan ikka iseendale ja kõigile oma sõpradele, naabritele jne käru keerata majanduslikult ja otherwise, et astume välja. No ei mahu pähe. Ainus variant on, et nad ei kuulanud kahte poolt… kuulasid ainult enda poolt ja olid kangekaelsed-jäärapäised ja isekad. Ja nüüd, kui mustad päevad käes on ja turud hulluvad, siis öeldaks, ei no ega siin midagi suurt ei ole juhtunud ja UK nagunii oli majanduslikku madalseisu suundumas. Grrrrrrrr. No nii ajab vihale.

    Ega keegi ever ei tunnista, et see viga oli, isegi kui UK majadus käib põhja, Šotimaa hääletab ennast iseseisvaks (millele järgnevad Põhja-Irimaa ja Wales) ja tänavatel muutub normiks, et kui sul on aktsent või sa oled vähemusrahvus siis karjutakse sulle “go the f* home” (hate crime on +57% väljahääletuse väljakuulutamisest). Vot sellepärast olen vihane. Ebaloogilisuse ja isekuse ja lolluse tõttu. What a waste.

    ReplyDelete
  4. Aa, ja tead mis veel... Iga kord kui ma nüüd kuulen uudistest või loen ajalehes et "Britain made a clear decision..." siis ma tahan vastu karjuda, et WTF, ei olnud ju "clear decision"! 52 versus 48. See on ju, kurat, täitsa keskpaik. Sellise tulemusega ei saaks Eestis isegi presidenti valida. Ja nüüd kellelgi öelda, et "clear decision was made that voters wanted out". No tere hommikust.

    ReplyDelete
  5. Klairi kommentaarid on kui EU ise :) On vaid õige ja vale vastus ja ainult meie vastus on õige ja kui sa selle vastusega nõus ei ole ja lähed teist teed, siis me maksan sulle kätte ja teeme kõik et tulevikus ootab sind eest kannatus ning nutt. Enam Junckerlikumat suhtumist oleks raske leida ja need on kui sõnad otse mehe enda suust. (Mul oli hea meel lugeda, et Eesti president ja veel paar idablokimaa esindajat sellise suhtumise kohta Junckeri vastu pahameelt üles on näidanud.)

    Ma kahjuks hääletada ei saanud ja mul on esimest korda elus kahju, et ma ei ole endale UK passi teinud, sest nendest hääletustest oleks ma tahtnud kindlasti osa võtta ja koos oma abikaasaga 'välja' hääletada. Ma armastan Euroopat, aga mitte Euroopa Liitu sellisel kujul kuhu ta aastatega jõudnud on. UK ei ole ainuke maa kus EL vastu rahutust tuntakse.
    Mind hirmutavad inimesed, kes paistavad teadvat mis põhjustel inimesed omi hääli andsid ja meediapropaganda abil tembeldavad kõik üheks. Klairi toob oma kommentaaris välja paar näidet ja ma ei leia nendest ühtegi põhjust miks meie pere välja hääletas. Ma küll kuulasin ja vaatasin referendumi eelseid arutelusid hommikust õhtuni, aga ma pole kordagi kuulnud sellist väidet kellegi suust, et 350miljoline EL liikmemaks lubati kuskil kohe, või üldse, otse Haigekassale anda juhul kui UK EL välja hääletab. Võib olla mul tõesti jäi mõni kõne kuulmata, või artikel lugemata (sest tõesti kõiki ajalehti ma ei lugenud).

    Jah EL-l on nii häid kui halbu pooli ja on asju mille puhul head pooled kaaluvad halvad üle, aga kui ühe maa jaoks hakkab halbu pooli olema üha rohkem ja rohkem ja talle ei anta mingeid rahudavaid järelandmisi, siis ei jäägi muud võimalust üle kui välja astuda.
    Õnneks UK-s valitseb veel demokraatia ja nagu näha siis inimesed on valmis selle demokraatia säilitamise eest oma kannatustega maksma.

    Samas kui ma elaksin Eestis siis ma jälle kohe kindlasti hääletaks EL poolt ja oleks arvatavasti samuti kuri UK elavate inimeste peale, kes selle roosa mulli nüüd lõhki lõid, sest ma tean et EL kooseisus püsimisel on Eestil palju rohkem positiivseid pooli kui UK-l ja seda eelkõige just Venemaad silmas pidades. Samas ma ei ole kindel, et olles elanud nii kaua Eestist eemal, ma olen üldse adekvaatne sellises küsimuses otsustama (ja ei peakski seadusega saama õigust seda teha).
    Kui aga kreeklased või hollandlased, või mõni teine rahvas end EL vabaks hääletaks ei tunneks ma küll ennast eksperdina nende valikuid hindama hakata, kuna ma ju ise ei ela seal ja seega ei oska hinnata kas see valik oli nende inimestele ja riigile õige või mitte.

    Maria, sinu nägemus ideaalsest Euroopast (maailmast) on huvitav lugeda kuigi see ei kattu 100% minu omaga. Ma armastan Euroopat, või mis tahes maad siin planeedil. Mulle meeldivad erinevad maad just nende eripärade, kultuuri ja kommete pärast. Mina ei unista Euroopast kui ühest ühtsest riigist koos oma lipu, hümni, suure liikmemaksu ja juhiga, kelle juhiks saamiseks või sealt mahavõtmiseks ma hääletada ei saa.
    Minu nägemus tuleviku Euroopast on kui rahumeelsest vennaskonnast, kus igal riigil on õigus ise oma riigi heaolu eest demokraatlikult otsustada ja kus riikidel on omavahel õigus kaubelda. Kus inimesed saavad vabalt ringi reisida ja töötada, aga just selle piirini mis ühegi maa struktuuri ei murraks, või selle riigi kultuuri ja tavasid ei kaotaks. Miks selleks on vaja eraldi lippu, hümni ja suurt liikmemaksu ma aru ei saa.

    On täiesti hirmutav mõelda, et mõned inimesed arvavad, et minu soovid on valed ja vähem väärt kui nende soovid ning tunnevad suurt vajadust mind mu soovide pärast karistada, rumalaks või koguni rassistiks nimetada.
    Minu arvates kirjutab kogu teemast väga hästi lilleriin oma kolmes Brexiti teemalises postituses.
    https://lilleriinilood.blogspot.co.uk

    Ma südamest loodan, et see kuristik, mis praegu UK rahva ja UK ning ülejäänud EL riikide vahele on moodustunud, kasvab ruttu kinni ja et me kõik saame koos rahulikult ja sõbralikult Euroopas edasi eksisteerida ilma üksteisele kättemaksu plaanimata või viha pidama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. "Ma küll kuulasin ja vaatasin referendumi eelseid arutelusid hommikust õhtuni, aga ma pole kordagi kuulnud sellist väidet kellegi suust, et 350miljoline EL liikmemaks lubati kuskil kohe, või üldse, otse Haigekassale anda juhul kui UK EL välja hääletab. Võib olla mul tõesti jäi mõni kõne kuulmata, või artikel lugemata (sest tõesti kõiki ajalehti ma ei lugenud)."

      See 350-miljoniline lubadus oli trükitud sellele punasele bussile, millega "Leave" kampaania tegelased ringi tuuritasid, ja lisaks teistele "Leave" kampaania reklaamidele. Guugelda "350 million promise on bus" ja kliki "Images" peale - seal on terve rodu fotosid neist reklaamidest ja sellest bussist.

      Minu poolehoid on, jah, maailmavaateline. Väikesed riigid ei saa ennast hästi kaitsta; just seetõttu, et nad väikesed on - suured rahvusvahelised organisatsioonid annavad pisematele inimrühmadele kindlust. Praeguse tempoga loodusressursside kasutamine ei ole pikas perspektiivis võimalik - aga muuta saab olukorda ainult juhul, kui paljud inimesed ÜHEKORRAGA muudavad oma käitumist, nii et jällegi, suured rahvusvahelised organisatsioonid. Kui rahvusvaheline organisatsioon tegeleb ainult immigrantide küsimusega, või loodushoiu küsimusega, või muu kitsama teemaga - tal ei ole palju jõudu, sest jõud tuleb sellest, kui paljud elualad on üksteisega läbi seotud, umbes et "kui sina tahad meile x asja importida, siis sa pead oma mürgid x % alla viima" jne. Et kuidas iganes ma sellele teemale ei lähene, ikka jõuan lõpuks selleni välja, et Inglismaa saab, jah, üksinda edasi hakkama - aga sellised õnnetud inimrühmad/riigid nagu Tatarstan, Jakuutia, Hasaara jne, kui ei ole suuremat organisatsiooni, kel on jõudu muuta olukorda nii, et neile tekib kaitse - siis hakkab edasi olema see olukord, kus mina elan rahulikku elu, võin käia kusiganes kirikus, rääkida misiganes keeles, samal ajal kui teistes maailma osades inimesi tapetakse, iga päev, paljude kaupa, piinates. Ja ma ei tea, kuidas muidu seda saab parandada, kui läbi pideva rahvusvahelise koostöö ja teatud määral ka jõukatsumise, sest mõnede riikide juhtidel on suva, mis teistest saab, peaasi, et enda huvid kaitsud. Ja ma ei tea ühtegi kindlat ja KÕIGILE SOBIVAT lahendust sellele probleemile, aga EU vähenemine või lagunemine minu arvates küll lahendusele lähemal ei ole...

      Aga huvitav oleks kuulda, küll: mis on reaalselt need põhjused, miks sa lahkumise poolt hääletasid?

      Delete
    2. Ahsoo, see ka veel: sa kirjutasid, et "Maria, sinu nägemus ideaalsest Euroopast (maailmast) on huvitav lugeda kuigi see ei kattu 100% minu omaga. Ma armastan Euroopat, või mis tahes maad siin planeedil. Mulle meeldivad erinevad maad just nende eripärade, kultuuri ja kommete pärast. Mina ei unista Euroopast kui ühest ühtsest riigist koos oma lipu, hümni, suure liikmemaksu ja juhiga, kelle juhiks saamiseks või sealt mahavõtmiseks ma hääletada ei saa.
      Minu nägemus tuleviku Euroopast on kui rahumeelsest vennaskonnast, kus igal riigil on õigus ise oma riigi heaolu eest demokraatlikult otsustada ja kus riikidel on omavahel õigus kaubelda. Kus inimesed saavad vabalt ringi reisida ja töötada, aga just selle piirini mis ühegi maa struktuuri ei murraks, või selle riigi kultuuri ja tavasid ei kaotaks. Miks selleks on vaja eraldi lippu, hümni ja suurt liikmemaksu ma aru ei saa."

      Minul on hümnist poogen, ja lipp on minu jaoks lihtsalt sümbol, nagu ta on sümboliks igal teisel riigil ja jalgpalliklubil ja misiganes. Umbes nagu notaril on oma pitsat, ja minul oma allkiri.

      Minu jaoks on "ühtne" Euroopa või "ühtne" maailm mitte see koht, kus erinevused ära kaovad ja inimesed ühtmoodi on - ma ei taha, et erinevused ära kaovad. Erinevused on eluterved. Küll aga ma tahan, et oleks terve hunnik asju, mis on ära reguleeritud - et kui IKEA toodab kummuti, mille pikali kukkumise tulemusena on tosinkond lapsi ära surnud, siis kehtiks reeglid selle kohta, milline kummuti ohutum on, kõigile - mitte ainult IKEAle. Et kui autode heitgaaside hulk peab vähenema x% y aasta jooksul, siis see kehtiks normina mitte ainult z riigis, vaid kõigile. Et kui uuringud leiavad, et teatud tüüpi piimatöötlemise masinates on potentsiaal botulismi tekkeks, siis need masinad võetakse ringlusest ära x aasta jooksul kõikides riikides. Et sellised suured, olulised regulatsioonid. Sellised, mida on vaja.

      Delete
  6. Muig. Ma lisaks siia juurde kiireks kommentaariks, et ma olen nüüdseks praktiliselt 10 aastat UKis elanud, nii et ma ei hinda mitte teiste otsuseid distantsilt vaid pigem ikkagi kohaliku vaatenurga alt. Minu, kui kohaliku vaatenurga alt st.

    Ega midagi, maailmavaatelised erinevused. Usun, et me võiks väidelda nädalaid teemal, miks mina arvan (tungivalt), et ainus õige otsus on jääda ja sina arvad (potensiaalselt sama tungivalt), et sinu / sinu pere valikuvabadus ja õigus otsustada lahkumise poolt on õigustatud ja me ikkagi ei jõuaks üksmeelele. Nii et las jääb, eks viha lõpuks hääbub, kas ka muu, mis lahkumisega kaasneb hääbub või vaadatakse sellele otsusele veel 50 aasta pärast tagasi ja öeldaks, no miks ikka... eks seda näeb ainult dekaadide pärast.

    ReplyDelete
  7. Huvi pärast küsiks ka (kui sa oled valmis jagama), et kui ülalmainitud näited ei ühti absoluutselt põhjustega, miks välja hääletada, siis miks sina oleks väkja hääletanud võimalusel?

    ReplyDelete
  8. Punast bussi olen näinud, pole kordagi bussil olevast tekstist välja lugenud, et WE WILL, või WE PROMISE to give all this money to NHS ja kui ka oleks, siis poleks sellist loosungit nagunii realistlikuks pidanud.

    Ma ei poolda superriigi loomist. Ühist maksusüsteemi, ühist armeed, pangasüsteemi ja kogu võimu üleviimist Brüsselisse mille käigus liikmesriigid kaotavad kontrolli oma piiride ja muude õiguste üle. Ma ei poolda uncontrolled immigration. Ei poolda et rahvas peab kinni maksma EU komisjoni ja EU firmade töötajate suured palgad, boonused, laste erakoolid, tervishoiukindlustused jne. Muret tekitab kasvav terrorism. Rahvusvaheline koostöö poolt olen igati, aga mitte mingi superriigi poolt. Jakuutia eluolu peale pole tõesti mõelnud, või sellepärast muretsenud. Pole lihtsalt jäänud aega ja jõudu kui probleeme on küllalt juba kodu lähedalgi.
    Pigem jääb mulje, et noored jooksevad üha rohkem ja rohkem oma kodumaalt ära riikidesse kus elu paremal järjel, selle asemel et oma kodumaal midagi ette võtta ja oma riiki paremaks ja tugevamaks üles ehitada. Mis kasu on sellest EU-st kui selle liikmeksriikideks on varsti vaid mingid virelevad riigid kus keegi enam oma eluga rahul ei ole ja sisseränne vaesematest riikidest aina kasvab. Kes keda kuidas siis enam aitab või kellegi õiguste eest seisab. EU juhtidel aga pole häda midagi, sest nemad ju püramiidi tipus ja elavad luksuslikult rahva rahast, ning rahval pole isegi võimu sellistest juhtidest lahti saada.

    Oleks EU teinud mingeidki järelandmisi UK-le, oleks hääletamise tulemused kindlasti teised olnud. Praegu pole ju veel üldse kindelgi kas UK astub EU-st välja, sest mingit ametliku liigutust selleks tehtud pole. Veel on võimalus et tehakse mingid muutused ja lahkumist ei toimu, aga ma olen kindel, et selline suur organisatsioon kukub ümber varem või hiljem vaatamata kas UK sellest lahkub või ei lahku.
    Meile anti võimalus hääletada ja seega oli igal inimesel õigus oma hääl anda. Meie ei hääletanud EU lagunemise poolt, vaid sealt välja astumise pool-demokraatia poolt. EU ei paista olevat demokraatlik organisatsioon ja me ei tunne ennast sellise organisatsiooni all turvaliselt.
    Oma valikuga ei vaidle me kellegile tulivihaselt vastu, ega pea seda ainuõigeks. Küll aga oli see meie valik ja sellele ei saa keegi vastu vaielda.
    Oleks rahvas hääletanud liikmeks jäämist oleks me sellega leppinud ja edasi elanud. Oleks, oleks, oleks...kes teab mis oleks teisiti olnud nii paljude asjade puhul ajaloos. Nüüd on tähtis leida ühine tee mida mööda kõik saaks rahus edasi kõndida.

    ReplyDelete